Õppevahend Avastusrada toetab kõikide riiklike õppekavade lõimingut teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega. Õppides mõistma looduse kui süsteemi funktsioneerimise lihtsamaid seaduspärasusi ning inimese ja tehnika mõju looduskeskkonnale, areneb õpilaste tehnoloogiline pädevus. Avastusraja loomisel on arvestatud erinevate üldpädevuste (väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, õpipädevus, ettevõtlikkuspädevus) ja valdkonnapädevuste (loodusained, sotsiaalained, informaatika) kujunemise toetamisega.
Oluline on see, et Avastusarada toob õppe keskmesse läbivad teemad. Õppevahend toetab otseselt läbivat teemat „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ ja „Tehnoloogia ja innovatsioon“, kuid samuti „Teabekeskkond“, mis võimaldab õpilasel kogeda eri infoallikatest teabe kogumist, teabe kriitilist hindamist ning kasutamist. Teema „Tervis ja ohutus“ on seotud tervete eluviisidega (värskes õhus viibimine ja füüsiline tegevus), samuti käsitletakse olulisena internetivõimaluste ohutut kasutamist ning ohutustehnika võtteid looduses. Läbivad teemad „Kultuuriline identiteet“, „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ on samuti seotud loodud õppevahendiga ning annavad võimaluse muuhulgas tulevaseks karjääri planeerimiseks, olles seega seotud läbiva teemaga „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“. Kõigi omandatud teadmiste ja oskuste alusel kujunevad õpilastel hinnangud elukeskkonna säilitamiseks, mis on seotud teemaga „Väärtused ja kõlblus“.
Lisaks läbivatele teemadele on Avastusrada seotud põhikooli loodusõpetuse ja gümnaasiumi loodusainetega: bioloogia, geograafia (loodusgeograafia), keemia, füüsika; valikkursuste „Rakendusbioloogia”, „Geoinformaatika”, „Keemiliste protsesside seaduspärasused”, „Elementide keemia”, „Elu keemia”, „Füüsika ja tehnika”, „Teistsugune füüsika”, „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond”, „Arvuti kasutamine uurimistöös”, „Rakenduste loomise ja programmeerimise alused”. Põhikooli ning gümnaasiumi tasemel on seotus mitmete valdkondadega- lisaks loodusainetele ka sotsiaalainetega nagu ühiskonnaõpetus, karjääriõpetus, ühiskonna majandamine ja inimeseõpetus, samuti informaatikaga ja uurimustöö alustega.
Oluline koht nii põhikoolis kui gümnaasiumis on uurimuslikul õppel, mis toimub nii praktiliste tööde kui ka teoreetilise iseloomuga igapäevaeluprobleemide lahendamise kaudu. Avastusrada aitab õpilastel omandada erinevaid oskusi ja tunda ära loodusteaduslikke probleeme erinevates olukordades ja valdkondades, esitada uurimisküsimusi, sõnastada hüpoteese. Samuti toetatakse läbi rajaülesannete õpilaste personaalsete võimete, sh loovuse, kommunikatsiooni- ja koostööoskuste arendamist, hoiakute ja väärtuste kujundamist loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna suhtes; riskide teadvustamist ja karjääriteadlikkuse kujundamist. Avastusraja ülesannete disainimisel tuleb alati lähtuda põhimõttest, et raja läbimine ei ole mitte võistlus omavahel vaid selle edukalt läbimiseks tuleb üksteist aida. Oluline ei ole mitte kiirus, vaid tegevuste läbimõeldus ning vaatlemisoskus rajal.
Mõned näited õppevahendi Avastusrada kasutusvõimaluste kohta erinevate õppeainete lõimimisel:
Oluline on see, et Avastusarada toob õppe keskmesse läbivad teemad. Õppevahend toetab otseselt läbivat teemat „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ ja „Tehnoloogia ja innovatsioon“, kuid samuti „Teabekeskkond“, mis võimaldab õpilasel kogeda eri infoallikatest teabe kogumist, teabe kriitilist hindamist ning kasutamist. Teema „Tervis ja ohutus“ on seotud tervete eluviisidega (värskes õhus viibimine ja füüsiline tegevus), samuti käsitletakse olulisena internetivõimaluste ohutut kasutamist ning ohutustehnika võtteid looduses. Läbivad teemad „Kultuuriline identiteet“, „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ on samuti seotud loodud õppevahendiga ning annavad võimaluse muuhulgas tulevaseks karjääri planeerimiseks, olles seega seotud läbiva teemaga „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“. Kõigi omandatud teadmiste ja oskuste alusel kujunevad õpilastel hinnangud elukeskkonna säilitamiseks, mis on seotud teemaga „Väärtused ja kõlblus“.
Lisaks läbivatele teemadele on Avastusrada seotud põhikooli loodusõpetuse ja gümnaasiumi loodusainetega: bioloogia, geograafia (loodusgeograafia), keemia, füüsika; valikkursuste „Rakendusbioloogia”, „Geoinformaatika”, „Keemiliste protsesside seaduspärasused”, „Elementide keemia”, „Elu keemia”, „Füüsika ja tehnika”, „Teistsugune füüsika”, „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond”, „Arvuti kasutamine uurimistöös”, „Rakenduste loomise ja programmeerimise alused”. Põhikooli ning gümnaasiumi tasemel on seotus mitmete valdkondadega- lisaks loodusainetele ka sotsiaalainetega nagu ühiskonnaõpetus, karjääriõpetus, ühiskonna majandamine ja inimeseõpetus, samuti informaatikaga ja uurimustöö alustega.
Oluline koht nii põhikoolis kui gümnaasiumis on uurimuslikul õppel, mis toimub nii praktiliste tööde kui ka teoreetilise iseloomuga igapäevaeluprobleemide lahendamise kaudu. Avastusrada aitab õpilastel omandada erinevaid oskusi ja tunda ära loodusteaduslikke probleeme erinevates olukordades ja valdkondades, esitada uurimisküsimusi, sõnastada hüpoteese. Samuti toetatakse läbi rajaülesannete õpilaste personaalsete võimete, sh loovuse, kommunikatsiooni- ja koostööoskuste arendamist, hoiakute ja väärtuste kujundamist loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna suhtes; riskide teadvustamist ja karjääriteadlikkuse kujundamist. Avastusraja ülesannete disainimisel tuleb alati lähtuda põhimõttest, et raja läbimine ei ole mitte võistlus omavahel vaid selle edukalt läbimiseks tuleb üksteist aida. Oluline ei ole mitte kiirus, vaid tegevuste läbimõeldus ning vaatlemisoskus rajal.
Mõned näited õppevahendi Avastusrada kasutusvõimaluste kohta erinevate õppeainete lõimimisel:
- Ajalugu, kirjandus ja loodusteadused: avastusrajad ajaloolistes paikades – rajaga seotud sündmused kultuuriloost, piirkondlikud eripärad, mõisad ja mõisapargid; Eesti kirjandusest tuttavatel paikadel baseeruvad rajad – Kalevipojaga seotud kivid, künkad, koopad. Läbides rada tutvustatakse osalejatele paigaga seotud pärimusi ja lugusid, taimenimede ja loomaliikide nimetuste seosed pärandkultuuriga.
- Kirjandus (pärandkultuur) ja loodusteadused: erinevate kohtade, pinnavormide, taimede jms.-ga seonduvad müüdid, asukohtade määramine ja legendide loomine. Keskkonnakaitse ja ökoloogia: ökoloogilise püramiidi reegliga seonduvad ülesanded, liikide hävimist põhjustavad antropogeensed tegurid ja nende märkamine looduses, ohustatud liigid ja nende levik. Inimtegevuse jäljed looduses. Milline oleks avastusraja ümbrus siis kui seal inimest poleks kunagi käinud? Prügistamine ja jäätmekäitlus. Kehaline kasvatus, inimeseõpetus, matemaatika, käsitöö ja kodundus: rada, mida läbitakse erinevate gruppide poolt erinevas tempos – läbimise aeg ja teekonna pikkus, nende seosed; kui palju kaloreid põletatakse raja läbimisel joostes / kõndides. Millised toidud annavad energiat enne pingutust, millised toiduained annavad lühiajaliselt energiat, millised on pikaajalisemad energiaallikad? Looduses leiduvatest materjalidest tarbeesemete valmistamine, sealjuures kaardistades vajaminevaid ressursse. Ühiskonnaõpetus, matemaatika: turvalise koolitee kaardistamine, milline tee on ajaliselt lühem, milline on kõige turvalisemalt läbitav (ületatakse sõiduteed, eramaal liikumise piirangud jne). Optimaalse teekonna leidmine ja selle põhjendamine.
- Geograafia ja bioloogia: bioloogiline mitmekesisus ja selle muutused sõltuvalt asukohast (pinnamood ja pinnakate, maakasutus, metsatüübid etc), domineerivad liigid ja nende arvukuse muutus. Inimese mõju mitmekesisusele (monokultuurne põld VS looduslik rohumaa jne).
- Füüsika, bioloogia, keemia: lihtsamate keskkonnaparameetrite mõõtmine: näiteks veekogude läbipaistvus, mis on seotud nii füüsika valgusõpetuse kui bioloogilise produktsiooniga ning sellega seotud keemilise parameetri pH mõõtmine. Oluline on ka tulemuste graafiline esitamine ja analüüs (k.a. statistiline), mis on seotud matemaatikaga. Nutiseadmete rakenduste kasutamine mõõtmiste läbiviimiseks - helivaljus, valguse intensiivsus, magnetism.
- Matemaatika ja loodusteadused: erinevate looduses läbiviidavate mõõtmiste abil matemaatiliste oskuste kasutamine ja süvendamine. Puude kõrguse mõõtmise erinevad võimalused (telefonirakendusega, karjapoisi meetod jne) (trigonomeetria). Läbitud teekonna sisse jääva maa-ala pindala leidmine. Arvutusülesannete lahendamine rajapunktides, et järgneva ülesande juurde edasi minna.
- Majanduse alused ja ettevõtlus: mahepõllumajandust viljelevad väikeettevõtted, piirkonna kaardistamine, vahemaa mahepõllumajandustoote asukoha ja selle võimaliku tarbija asukoha vahel.
- Võõrkeeled, näit. inglise keel ja loodusteadused: avastusrajal olevate taimeliikide inglise keelsete nimetuste “kogumine”, võõrkeelse info (Wikipedia,Youtube etc) kasutamise ülesannete lahendamiseks
- Kunsti- ja muusikaõpetus: looduse häälte kuulamine ja seostamine erinevate autorite heliloominguga, selle alusel ka loodusest leitud materjalidest taiese loomine, pildistamine ja edastamine, kunstiteoste ja rajal märgatu vaheliste seoste leidmine.